Nyose järve katastroof
Meromiktsed järved on keerukad ökosüsteemid ja nende toimimine on vahel äraarvamatu. Üheks parimaks ja ühtlasi ekstreemseks näiteks on Nyose järvega toimunud sündmused 1986.a.
Nyose järv paikneb Lääne-Kamerunis, väikese Nyose külakese ligidal kustunud vulkaani kraatris (Joonis 27). Eesti järvede suurust arvestades on tegu igati soliidsete mõõtmetega veekoguga. Järve pikkus on 1400 m ja laius 900 m. 208 m sügavus on aga tõeliselt aukartust äratav. Järve eluiga pole olnud pikk; arvatavasti moodustus ta peale viimast purset umbes 400 aastat tagasi.
Nyose järv paikneb Lääne-Kamerunis, väikese Nyose külakese ligidal kustunud vulkaani kraatris (Joonis 27). Eesti järvede suurust arvestades on tegu igati soliidsete mõõtmetega veekoguga. Järve pikkus on 1400 m ja laius 900 m. 208 m sügavus on aga tõeliselt aukartust äratav. Järve eluiga pole olnud pikk; arvatavasti moodustus ta peale viimast purset umbes 400 aastat tagasi.
1986.a. 21. augusti õhtul kostis järve poolt kauget kõminat. Mürin kestis umbes 20 sekundit ning seejärel oli õhus tunda mingit imelikku lõhna, ühed võrdlesid seda püssirohu, teised mädamuna lehaga. Paanika tekkis siis, kui inimesed hakkasid tundma peapööritust ja lämbumistunnet. Kes juba magasid surid vaikselt oma asemel, teised tormasid tänavatele, kust nende surnukehad ka hiljem leiti. Teade toimunust jõudis 10 km kaugusel asuvasse linna alles teise päeva õhtuks. Selge veega järv oli üleöö muutunud sogaseks ja punakaspruuniks (Joonis 28) ning rohi ja põõsad olid järve kaldal veidralt närbunud. Kõikjal vedelesid kari- ja metsloomade laibad ning Nyose 1200 elanikuga külast oli ellu jäänud vaid neli inimest, naaberkülas, 5 km kaugusel asuvas Subumi külas oli ainus ellujäänu päästjatele vastu rutanud kana. Peaaegu täielikult hukkus ka Cha küla elanikkond. Ametlikuks ohvrite arvuks on loetud 1746 inimest, kuid tegelikkuses võis see arv aga oluliselt suurem olla, sest epideemia puhkemise kartuses lükkasid kohaletulnud armeeüksused laibad koos loomakorjustega suurtesse ühishaudadesse. Augusti lõpul valitses ligikaudu 10 ruutmiilil Nyose järve ümber veidralt hääletu suvi. Ei lindu ega looma. Nagu oleks plahvatanud neutronpomm.
Hinnates olukorra tõsidust, kutsus Kameruni valitsus 1986.a lõpul kokku küllaltki autoriteetse teaduskonverentsi, leidmaks vastuse küsimustele, mis juhtus. Ehk ajendas taolist tegutsemist ka asjaolu, et ainult kaks aastat tagasi 16.augustil olid segased sündmused toimunud teisegi Kameruni järve – Monouniga (Joonis 29), kus salapärastel asjaoludel hukkus 37 inimest. Rahvusvahelised ekspertrühmad uurisid kivimeid, hüdroloogiat, taimestikku, vett – ühesõnaga kõike, mis võiks aidata mõistatuse lahendamisel. Katastroofi peamises põhjuses – piirkonna vulkaanilises aktiivsuses ja inimeste lämbumises gaasipilves, oldi peagi üksmeelel. Katastroofi detailsem mehhanism tekitas aga üksjagu vaidlusi. Õigeks osutus hüpotees, et mingil põhjusel löödi segamini järve tavapärane kihistus ja hüpolimnionis akumuleerunud gaasid jõudsid veepinnale. Kuna magmaatilised kivimid on küllaltki poorsed (Joonis 30) ning juhivad hästi gaase, siis magmast (paiknes 80-90 km allpool järve põhja) pärinevad gaasid tõusid piki fragmenteerunud kivimeid ülespoole ja lahustusid pinnavees. Viimane aga tungis peamiselt järve hüpolimnioni ning tingis siis seal aeglase gaaside akumuleerumise. Sellist kogunemist soodustas veel järve sügavusest tingitud kõrge hüdrostaatiline rõhk (22 atm). Soodsates tingimustes kasvas gaasi osarõhk kümnete atmosfäärideni ning olukord muutus järves väga ebastabiilseks. Päästikuks osutus ilmselt mussoonvihmade algus ja tormine ilm. Piltlikult võib gaasi vabanemist võrrelda limonaadipudeli loksutamisega ja avamisega. Kui kork pealt võtta ei hoia miski gaasi tagasi ja moodustuvad mullid ning kogu protsess liigub hoogsalt edasi. Tagasihoidlike hinnangute kohaselt vabanes mõne hetkega rohkem kui miljard kuupmeetrit gaasi. Selle tulemusena tekkisid kuni 25 m kõrgused hiidlained (Joonis 31) ning põhjast keerutati üles suurel hulgal rauaühendeid (peamiselt raudhüdroksiidi). Tekkinud vee-, vahu- ja gaasipilv tõusis 100 m kõrgusele ja levis nagu jõgi rohkem kui 15 (teistel andmetel 100) km kaugusele. Gaasist vabanenud järve veetase langes meetri võrra.
|
Vaata lisainfoks ka National Geographicu filmi ohtlikest järvedest, kus käsitlust leiab ka Nyose katastroof: